PRIIONID - NAKKUSLIKU AMÜLOIDOOSI TEKITAJAD
Priionite poolt tekitatud haigused olid tuntud juba möödunud
sajandil. Sellised haigused on inimestel 'kuru' Paapuas
ja Uus-Gineas, sporaadiline ja perekondlik Creutzfeldt-Jakobi
haigus, lammaste scrapie, lehmade BSE
ja paljude teiste loomade analoogsed haigused. Nende haiguste
nakkuslik olemus ja viiruse-sarnane käitumine ilmnes selle
sajandi keskpaigas.
Kõige markantsemaks näiteks oli 'kuru', mis levis
mõnedes inimsöömise traditsioonidega külades
Uus-Gineas. See on mitme kuni mitmekümne aastase peiteajaga
haigus. Haigus algab võimetusega koordineerida liigutusi,
hiljem progresseerub aju funktsioonide täielku lakkamiseni.
Umbes 40 aastat tagasi õnnestus välja selgitada, et
see haigus tuleneb just nende traditsioonist avaldada viimast
austust oma surnud sugulastele ja leina märgiks nad ära
keeta ning ära süüa. Seejuures oli selgelt näha,
et täiskasvanud mehed, kes sellistest rituaalidest osa ei
võtnud, ei põdenud ka 'kuru't. Leiti, et haige inimese
ajuvedelik on nakkav ka 107 korda lahjendatult. Nakkus
levib ilmselt söömise, silmade pühkimise või
näiteks putukahammustuste sügamisega rituaali ajal.
Nakkustekitaja olemus jäi ebaselgeks. Antikehi uue haigustekitaja
vastu ei tekkinud, nakkusaine talus hästi keetmist ja läbis
ka 220 nm läbimõõduga filtreid. Seetõttu
klassifitseeriti ta esialgu viirusena.
Creutzfeldt-Jakobi haigus (CJD) on mõnekuulise kuni mõneaastase
peiteajaga analoogsete kliiniliste nähtude ja analoogse patoloogiaga
haigus inimestel. Esineb üle 45 aasta vanustel inimestel.
Teatud osa CJD esineb ülemaailmselt, sporaadiliselt tõenäosusega
1/106 elaniku kohta aastas. Need juhtumid pole tõenäoliselt
põhjustatud nakkusest. Peale selle esineb ka endeemiline
ja perekondlik CJD vorm. Perekondliku vormi puhul pärineb
eelsoodumus CJD haigestumiseks perekonna geenidega ja ilmselt
pole ka siin tegemist otsese nakatumisega. Endeemiline on CJD
liibüa päritolu juutide hulgas Iisraelis. Ka neil võib
haiguse sagedasema esinemise põhjuseks olla geneetiline
eelsoodumus populatsioonis, aga kahtlustatakse ka nakatumist tänu
traditsioonile kasutada lamba silmasid ja muid aju osi delikatesside
valmistamisel. CJD alamvorm on Gerstmann-Sträussler'i
sündroom, mille puhul haiguse kulg on aeglasem. Teatud
osa CJD juhte on iatrogeensed see tähendab nende teke on
seotud arstiabi kasutamisega. Nädeteks on nakatumine silma
sarvkesta siirdamise, ajuoperatsioonide, elektroodide ajusse paigutamise,
hüpofüüsist ekstraheeritud kasvuhormooni manustamise
kaudu. Vastavalt on suurem oht nakatuda ka vastava tööga
tegelevatel arstidel. On kirjeldatud ka juhtumeid kus haigus on
levinud patsiendilt hambaarstile (ilmselt hambanärvi kaudu).
Omapärase kõrvalnähuna võib 60% juhtudest
tekkida autoimmuunvastus 200kD suuruse neurofilamendi valgu vastu,
mis omakorda kahjustab neuroneid.
Scrapie on kroonilise fataalse kuluga lammaste haigus.
Väljendub tasakaaluhäiretes (ataksia) ja sügelemises
(pruritus), mis sunnib lambaid hõõruma oma keha
tarade jms. vastu. Scrapie on suhteliselt kergesti nakkav,
mistõttu on ta loomsetest priionhaigustest kõige
rohkem levinud. Levikuteed pole teada, nakatumiseks on vajalik
lähedane kontakt haigete loomadega. Talled nakatuvad kergemini
kui täiskasvanud loomad. Peiteaeg scrapie'l ja teistel
loomsetel priionhaigustel on keskmiselt 3-8 aastat. Eksperimentaalselt
on õnnestunud scrapie ekstraktidega nakatada paljusid katseloomi,
sealhulgas ahve (v.a. shimpansid).
Joonis 2310. Scrapie levik maailmas.
Hullu lehma tõbi ehk BSE on kõige rohkem seotud
Suurbritanniaga, kuigi üksikjuhte on esinenud ka näiteks
Shveitsis ja Prantsusmaal. BSE epideemia 1981-1984 oli tõenäoliselt
tingitud lambarupskite laialdasest söötmisest lehmadele.
Ka teiste loomade (mõned loomaaialoomad, kodukassid, naaritsad)
analoogsed haigused on seletatavad toit(u)mistavadega.
Priionite olemus. Kuna 'kuru' ega scrapie nakkuslikes ekstraktides
pole leitud nukleiinhapet ei RNA ega DNA kujul, hakati neid nimetama
priioniteks (protein infection). Erinevalt nukleiinhappeid
sisaldavatest haigustekitajatest on priionid väga vähe
tundlikud ultraviolettkiirgusele. Kuigi omal ajal Koch'i poolt
defineeritud infektsioosse agendi põhiomadused on priionid
siiski eluta olendid ja nende levikut oleks õigem võrrelda
anorgaanilisest maailmast tuntud protsessidega (eriti kristalliseerumisega).
Nimelt on teada, et kõigi priionhaiguste puhul tekivad
ajus spetsiifilised tärklist meenutavad plekid - amüloidsed
laigud. Need on nähtavad valgusmikroskoobis. Elektronmikroskoobis
uurides koosnevad need laigud pikkadest fibrillidest keskmiste
mõõtmetega 10x100-200 nm.

Joonis 2331. Priionite kiud elektronmikroskoobis.
On ka teada, et priioni valk (tähistatakse PrP35) on kodeeritud genoomse DNA poolt, nakkuslik valk võib erineda normaalsest rakulisest priionvalgust (PrPC) mõne aminohappe võrra (perekondliku CJD puhul), aga paljudel juhtudel on ta primaarjärjestus identne rakulise priionvalguga. Praegu on kõige levinum hüpotees, mille kohaselt nakkuslik priion omab domineerivat sekundaarstruktuuri, mis muudab ka rakulise priionvalgu struktuuri nakkuslikuks. Sekundaarstruktuuri muutusi soodustab priionvalgu N-terminaalse otsa proteolüütiline eemaldamine (tekib PrP27). Seega initsieerib organismi sattunud nakkuslik priionvalk ajus lokaalse kristalliseerumise ja rakulise priionvalgu sadenemise mittelahustuvana ajukudedesse. Priionvalgu kiudude sadenemine põhjustab aeglast neuronite hävimist. On loomulik, et selle nakkuse vastu immuunvastust ei teki. Rakuline PrPC on ajus ekspresseeruv rakkude pinnavalk, mille funktsioon ei ole teada. Transgeenne hiir, millel vastav geen on eemaldatud, areneb ja käitub normaalselt. Sellised hiired ei haigestu priionhaigustesse.
Nakkusliku ajuamüloidoosi hüpoteesi on arendatud ka kaugemale peale avastusi, et analoogsed protsessid toimuvad ka loomuliku vananemise, Alzheimeri tõve ja teistes organites veel mõnede teiste haiguste korral. Teiste haiguste puhul võivad kristalliseeruvad valgud olla erinevad (Alzheimer'i tõve puhul näiteks A4 valk), kuid haigusttekitavad fibrillid ja nende tekkemehhanism on sarnased. Vananemise ja teiste haiguste puhul ei ole haigust põhjustavad valgud ilmselt nii stabiilsed, et olla nakkavad, muidu oleks vanadus nakkushaigus.